fbpx
Close

Liis Kullerkann tähtsast medalist, uutmoodi liigasüsteemist, Eesti koondise ja Prantsuse tipu võrdlusest ning TalTechist

Karl Rinaldo
Liis Kullerkann. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Liis Kullerkann tegi Eesti võrkpalluritest välismaal tähtsate mängudega otsa lahti, kui jõudis oma uue koduklubi Le Cannet’ga Prantsusmaa karikavõistlustel finaali ja teenis lõpuks hõbemedali.

Pühapäevases finaalis kaotas Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet 0:3 (-22, -18, -20) kahe Eesti koondise treeneri vahelises duellis Alessandro Orefice koduklubile Venelles’ile.

“Kokkuvõttes võib rahule jääda hõbedaga,” sõnas neljandat hooaega Prantsusmaal mängiv Kullerkann Võrkpall24’le. “Lõpetasime laupäeva õhtul kell 11 viiegeimilise poolfinaali ega suutnud finaaliks taastuda. Et võita Venelles’i sugust naiskonda, kes on tänavu väga hästi komplekteeritud, oleksime pidanud suutma anda endast 100 protsenti. Ei, mitte 100, sest Lorenzo ütleb, et see pole tegelikult võimalik, aga 90 protsenti,” muigas keilalane, kes tõi finaalis Le Cannet’le 6 punkti (+2).

Karikavõistlused osutusid Prantsusmaal tänavu eriliseks, sest naiskonnad, kes talvel koha nelja klubi osalusel toimuvale finaalturniirile tagasid, erinesid märgatavalt nendest naiskondadest, kes lõpuks sügisel medaleid välja mängima asusid. Näiteks võiduka Venelles’i põhikoosseisu moodustasid nädalavahetusel neli eelmise hooaja Cannes’i ja kaks Mulhouse’i põhitegijat. Nii Cannes, kes turniiri korraldas, kui ka Mulhouse pidid nüüd uute koosseisudega leppima aga neljanda ja kolmanda kohaga.

Venelles’i naiskonna käekäiku tasub tänavu tõepoolest ka Eesti võrkpallisõpradel tähelepanelikult jälgida, sest tegu on meie rahvusnaiskonna füüsilise ettevalmistuse treeneri Alessandro Orefice esimese peatreenerirolliga. Kullerkannu sõnul on uus juhendaja pannud kogenud naiskonna väga varakult hästi mängima.

Alessandro Orefice. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

“Mängisime Alessandro ja Venelles’i vastu ka paar nädalat tagasi kontrollkohtumise. Iga kord, kui teda näen, viib ta jutu kiiresti koondise peale. Ütleb, et mõne kuu päevast näeme ja teeme jälle. Kevadel soovis Alessandro mind ju ka Venelles’i naiskonda tuua, aga klubi juhtkonnalt tuli käsk palgata rohkem prantslasi. Neil on temporündajatest vaid üks välismaalane, ukrainlanna, kuid temagi on siin juba nii kaua mänginud, et läheb n-ö omade alla. Olin siiski Venelles’i jaoks varuvariant, et kui kellegagi nende vanematest mängijatest peaks midagi juhtuma, siis saaksin välja aidata. Nüüd, mil liitusin Le Cannet’ga, tegigi Alessandro nalja, et ta on solvunud ja pettunud, kuna läksin hoopis konkureerivasse klubisse. Ma ei välista aga, et võiksin seal mängida järgmisel hooajal,” rääkis Kullerkann.

Prantsusmaa kõrgliiga uue hooajaga tehakse algust sel nädalavahetusel, kui Le Cannet võõrustab reedel kell 21.00 Kristiine Miileni koduklubi Vandoeuvre-les-Nancy’d ja Venelles’ mängib täpselt 24 tundi hiljem Saint Raphaeliga. Praeguse info kohaselt mängitakse medalid 15 klubi vahel välja põhiturniiriga, mis tähendab, et iga kohtumine on kullahinnaga. Micelli on seadnud Le Cannet’ naiskonna eesmärgiks kahe parema hulka jõudmise, sest sel juhul tagataks koht järgmiseks aastaks Meistrite liigasse.

Kuna võrkpalliliit lõi Eesti rahvusnaiskonnale tänavuseks suveks enneolematu taustatiimi, siis uurisime, kas Prantsusmaa tippklubides on üldse nii palju abilisi võistkonna juures nagu meil? “Üldiselt arvatakse, et Le Cannet on üliprofessionaalne võistkond, sest neil on üks suuremaid eelarveid. Aga tõesti, kui vaadata Eesti koondise tänavust staffi, oleme me selles osas Prantsusmaa klubidest sammu võrra ees. Le Cannet’i naiskonnas kaotas näiteks kolm staffi liiget koroona tõttu töö ja praegu tegeleb klubiga igapäevaselt lisaks Lorenzole vaid kolm inimest, kes peavad tegema ära kogu töö, mille enne tegid kuus inimest.”

Ka Eesti koondise ja Le Cannet treeningutel on vahe sees, olgugi et mõlemat juhendab Micelli. “Eesti koondises pidi ta hakkama meile õpetama kogu oma süsteemi, eelkõige bloki-kaitse taktikat. Tunnen, et ka meie klubis võiks ta noortele samu asju õpetada, aga siin pole nii palju aega, kuna hooaeg ja tähtsad mängud tulevad kohe peale. Mina olen klubis see kogenud mängija, kes peab aitama uutele mängijatele Lorenzo süsteemi selgeks teha. Näiteks ameeriklased on meil hetkel ikka väga suures segaduses,” naeris 29-aastane Kullerkann.

Lõpetuseks tunnistas Kullerkann, et vaatab kurbusega seda, kuidas TalTech/Tradehouse Soome liigast koroona tõttu eemale jäi. “Olen sada protsenti rahul, et ei jäänud TalTechi. Mul on väga kahju, et neil Soome liigas mängimise võimalus ära kadus ja kogu asi nii välja kujunes. Ja nüüd, mil nad mängivad Balti liigat ja hakkavad Soomes sõprusmängudel käima, peaks kava eriti tihedaks minema, nagu õe Kadi jutust aru sain. Eriti just neil, kes mängivad võrkpalli töö või kooli kõrvalt,” sõnas temporündaja.

scroll to top