Mart Tiisaar hooaja kokkuvõttes: see on natuke isegi uskumatu, aga kõik toetajad on meiega tänaseni jäänud

credit24.eeAdvertisement
Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar. | Foto: FIVB

Eesti ainsad professionaalsed rannavõrkpallurid Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar Gerardo´s Toys tiirlesid varasemast kiiremini MK-karussellil ja astusid sammu tipule lähemale.

Hooaeg lõpetati tugevuselt 4 tärni MK-etapil Hiinas Yangzhous, kus alustati põhiturniirilt nagu ka enamikel teistel etappidel. Seegi näitab taseme tõusu võrreldes varasemate aastatega, kus enamjaolt eelringist alustati, kirjutab volley.ee.

MK-sarja parimaks kohaks jäi eestlastele Singapuri etapi 2. koht, lisaks teeniti kolm 9. kohta. Pärnus peetud EEVZA etapi finaalis tuli Eesti esiduol Venemaa paarilt Andrei Bolgovilt/Vladislav Ermilovilt vastu võtta 1:2 kaotus ja saadi sarnaselt eelmisele aastale 2. koht.

„Kindlasti tegime sammu edasi. Tõus algas MK-etapil aprillis Türgis Mersinis, kus oli omamoodi pöördepunkt. Alustasime kvalifikatsioonist ja meil oli selg üsna vastu seina – langenuks me seal välja, oleksime tohutult punkte kaotanud, kuna punktisüsteem muutus (varasemast kuuest turniirist läks neli arvesse ehk iga turniir oli olulisema kaaluga). Võitsime seal alagrupi ja saime lõpuks 9. koha. Lisaks punktivõidule tekkis meil sellest enesekindlus, mis kandus edasi,“ meenutab Tiisaar.

Sealt edasi läksid Nõlvak ja Tiisaar Singapuri, kus teeniti hooaja parimaks jäänud 2. koht, pärast mida oli eestlastel punktide osas parem seis kui kunagi varem. „Sealt saimegi kohe põhiturniirile Hiinas ja Jaapanis ning hooaja kokkuvõttes on punktiseis hoopis parem ning läheme uuele hooajale vastu palju paremas seisus.” Tiisaare sõnul oli neil sel hooajal täielikult ebaõnnestunud turniire vaid üks, kui Varssavis piirduti ühe mänguga. „Viimane turniir Hiinas oli ka halb ja natuke paha tunne jäi sisse, aga maailmalõpp see meie jaoks pole.“ Omavahel Nõlvak ja Tiisaar eraldi maha ei istu, et hooaeg kokku võta, sest suhtlus ja arutlus on niigi igapäevane.

Milles Tiisaar ise kõige suuremat edasiminekut näeb? „Kui päris alguse peale mõelda, siis nagu Rivo Vesik toona meie esimesi mänge kommenteeris: „ega te täpselt aru ei saanud, mida seal platsil teete“. Eks me siis jooksimegi palju tühja ringi, oli kohatist paanikat jms. Nüüd tegutseme palju ökonoomsemalt ja rahulikumalt, mängulugemine on kõvasti parem,“ kinnitab endine saalivõrkpallur.

Treenerit Eesti esipaaril hetkel pole ja ses osas pole veel otsust tuleviku osas langetatud. Lõppenud hooajal tehti palju koostööd Indrek Verroga, kes tahab end aga välismaal täiendada. „Treeneri osas on hetkel kõik lahtine, kas jätkame mingil moel Indrekuga või kellegi teisega. Aga hetkel pole veel uue hooaja asjad paigas,“ sõnas Tiisaar.

Saalivõrkpalli ajale tagasi vaadates nendib Tiisaar, et praeguses varbad-liivas-maailmas on raskem hakkama saada, ent seda magusamini maitseb edu. „Rannavolle on hoopis teine maailm, kus tuleb ise hakkama saada. Olen rannavolles hakanud mõtlema hoopis teistmoodi, näiteks saalis mul ei tulnud mingid psühholoogilised nüansid pähegi, käid ja lööd seda palli ja edasi ei mõtle. Nüüd olen mõistnud, kui palju on ennast võimalik arendada,“ analüüsis Tiisaar.

Päriselt saali tagasi ta aga ei ihka. „Kui tuleks tõesti selline kriisiolukord, et peaks vahepeal saali mängima, siis ilmselt oleks varianti küll mõnda meeskonda pääseda, vaadates praegust olukorda liigas. Aga tõsiselt me seda varianti ei kaalu.“

Üheks tulevikusihiks on mõistagi Tokyo olümpia, kuhu pääsemiseks on kolm võimalust. „Esimene võimalus MK-sarja punktide kaudu, mille arvestus algas juba selle aasta septembrist ja kaks viimast mängitud turniiri läksid juba arvesse. Seeläbi pääseb olümpiale 15 paari, arvestatakse 12 turniiri tulemusi. Teine võimalus on maailma kvalifikatsiooniturniir, mille esimesed kaks pääsevad olümpiale. Kolmas võimalus on kontinentaalkarikasari kolmes voorus ja finaalvoorust esimene igast maailmajaost pääseb peale. Lisaks Jaapan korraldajana ja valitsev maailmameister,“ selgitab ta olümpiale jõudmise võimalusi. „Loomulikult on olümpiamängud üheks sihiks ja ka lepingud jms käib olümpiatsükli kaupa. Nii ka meil ja eks pärast Tokyot tuleb toetajatega koos maha istuda ja vaadata, mis edasi saab.“

Rannavõrkpalluri rändurielu on Tiisaare enda jaoks paari aastaga kergemaks muutunud, ent Eestisse jäänud elukaaslase jaoks mitte. „Ise olen selle rutiiniga küll harjunud, tema jaoks on see aga sama raske nagu algul ja eks seeläbi on ka endal jätkuvalt keeruline.“

Pikad reisid kaugetesse sihtkohtadesse enam aga nurinat ei tekita. „Sellega on lihtne – tuleb lihtsalt leppida, halamine midagi paremaks ei tee. Teinekord on pikk reis täitsa tore, saab filme vaadata, lugeda või arvutis tööd teha,“ räägib 205 cm pikkune mängija, kel on kord lennukis ka nii juhtunud, et lihtsalt ei mahtunud oma kohale istuma. „Mingil hetkel enam allapoole ei saanud istuda, sest põlved ei mahtunud ära. Lõpuks viidi mind esimesse pinki,“ meenutab ta naerdes. „Kustil on muidugi lihtne, istub maha, tõmbab end kerra ja magab 10 tundi.“

Viimane hooaeg viis Tiisaare ja Nõlvaku varasemast tihemini Hiinasse, kus keelebarjääri tõttu alati huvitavaid seiku ette tuleb. „Kui me kuskil tänaval jälle nõutu näoga seisame, siis alati ilmub kuskilt mõni suvaline inimene, kes natukene räägib inglise keelt ja aitab. Viimane kord näiteks pärast 26-tunnist lendu lõpuks hotelli jõudes selgus, et broneeringut polegi. Hotellis ei saadud üldse aru, miks me seal oleme või mida me tahame. Lõpuks läksime ise nende arvuti taha otsima, aga broneeringut polnudki, kolme tunniga selgus, et tuleb uus broneering teha,“ muljetab Tiisaar. „Hiljem saab teiste mängijatega muljeid vahetada, kuidas keegi lõpuks kohale jõudis.“

Rääkides toetajatest, kes Eesti ainsale professionaalsele rannavolleduole õla alla on pannud, tõdeb Tiisaar, et neisse usutakse jätkuvalt. „See on natuke isegi uskumatu, aga kõik toetajad, kelle me alguses leidsime, on meiega tänaseni jäänud. Nende jaoks pole nii tähtis mingi kindel tulemus rannavolles, vaid pigem minu ja Kusti ette võetud pöördeline otsus,“ ütleb Tiisaar. Esmakordselt on Nõlvaku – Tiisaare tiim ka Eesti Olümpiakomitee C-kategooria toetuse saajate hulgas. „Seda on alati hea tunda, et meisse usutakse. Lisaks senistele toetajatele on lisandunud EOK ja Eesti Võrkpalli Liidu toetus. Aasta-aastalt on rahaline pool aina paremaks muutunud ja eks see näitab samuti, et ju oleme õigel teel. Igal juhul oleme väga tänulikud kõigile, kes meie püüdlustele õla alla on pannud,“ lisas Tiisaar.

Jaga postitust

Lisa kommentaar