Annemar Neilandit ja Merike Erritit tuntakse Eesti rannavõrkpallis kui üht tõsisemalt treenivat duot, kes on seadnud eeloleval suvel eesmärgiks debüteerida MK-sarjas.
“Kevadest” šnitti võttes: kui keskmine eestlane alles kodus ärkab ja und silmist ära pühib, on Annemar ja Merike Terases treener Liisa Remmelga (varem Soomets) juhendamisel varahommikuse trenni juba ära teinud. Pärast trenni alustab Neiland tööpäeva PwC-s finantsaudiitorina ja Errit Küberväejuhatuses. Ja sellise mudel järgi on duo talitanud tänaseks juba mitu talve.
Ka Neilandi ja Erriti ühise volleteekonna algus on eriline ja veidi lõbuski. Mõlemad olid nimelt 2020. aastaks saalivõrkpalliga lõpparve teinud ja osalesid Pirita rannas toimunud suvevolle etapil, kui samaaegselt, üksteist tol hetkel veel tundmata, tualetti sattusid jalutama. Esmakontakti loomisega polnud kummalgi probleeme ja tagasi väljakule naasti juba kokkuleppega, et järgmisel turniiril osaletakse mitte 4vs4, vaid 2vs2 formaadis, ning üksteisega koos mängides.
Kui Errit oli varemgi kord Eesti rannavolle GP-etapil poodiumile pääsenud ja mänginud kuulsas Kohila saalinaiskonnas eurosarja, siis Neiland sisenes vollemaastikule puhtalt lehelt, olles vaid veidi amatöörtasemel saali mänginud. Esimene ühine suvi 2021. aastal tõi nii mõnegi hea mängu, kuid poodiumile pääseti GP-sarjas esmakordselt eelmisel aastal, ja seda suisa kolmel etapil, kui lugeda sisse ka Pärnus toimunud eriturniir. Naiste parimaks kohaks võibki pidada seni kolme kolmandat kohta.
Naudib rohkem kui mullu
Selle suve alguses pole mullust edu veel korrata suudetud. Rakvere Škoda Cupil kaotati veerandfinaalis põnev lahing 1:2 hilisematele hõbemedalistidele Maret Kuusele ja Laura-Liisa Maistele ning Tartus peetud Jazz Pesulad Cupil jäädi veerandfinaalis alla noortele soomlastele Ester Hirvonenile ja Peppiina Mäenpääle.
“Mänguline edasiminek on tulemustest hoolimata kindlasti toimunud,” ütleb 28-aastane Neiland. “Arenenud oleme peamiselt mängust arusaamise osas. Ja tänavuse hooaja kaht viiendat kohta ei saa pidada ebaõnnestumiseks, sest võrdseid paare on naiste vollesse juurde tulnud. Rakveres kaotasime tasavägise veerandfinaali tugevale Kuuse/Maistele, Tartus sai noorte soomlannade vastu saatuslikuks aga see, et meie olime enne veerandfinaali mänginud üheksa, nemad vaid neli geimi. Need üheksa geimi andsid jalgades tunda. Üleüldiselt aga naudin mängimist rohkem ja teen seda kõike iseendale, mitte nagu mullu, mil tahtsin liiga palju midagi tõestada.”
Kuidas Neiland üldse suhtub sellesse, et mitmed lähiriikide duod Eestis võistlevad ja poodiumikohti nopivad? Oli ju Tartus neljast poolfinaali pääsenud paarist vaid üks Eestist (Eva Liisa Kuivonen ja Liisa-Lotta Jürgenson). “Eks see ole fifty-fifty. Minule isiklikult see trend pigem meeldib, sest tänu välismaalastele on kohalike turniiride tase parem ja saame end proovile panna uute paaride vastu. Samas auhinnaraha teenida on nende osalemisel keerulisem. Aga mina ei mängi Eestis niikuinii raha, vaid pigem ikkagi kogemuste ja emotsioonide pärast. Maret Kuuse tõi hea näite, mida võiks ehk Eestis kasutada samuti. Nimelt on Lätis sedasi, et kohalikule turniirile pääseb teatud arv – neli või viis – välismaa paari. Sellise reegliga saab tagada, et ka kohalikel oleks sarjas oma koht ja võimalused,” arvab Ida-Virumaalt pärit Neiland.
Loodab unistuse täitumisele
Neilandi sõnul ei saa enam öelda, et meeste seas oleks Eestis rohkem rannavollele keskendunud tegijaid kui naiste seas. “Ma ütleksin, et naistel on päris tasavägine see seis. Meil on umbes seitse enam-vähem võrdsel tasemel naiste paari, samal ajal kui meeste seas tundub, et umbes neli paari on teistest veidi paremad. Aga eks naistel sõltuvad tulemused ka rohkem emotsioonidest ja tuhandest muust asjast. Ja mis meeste osas tundub olevat parem, on see, et saalist tullakse suvel meelsasti randa, aga naiste meistriliigast väga paljud suvel randa ei satu.”
Millised on aga Neilandi ja Erriti eesmärgid? “Kui päris isiklikult vastan, siis tuleb tunnistada, et vigastusi on tulnud viimasel ajal nii palju juurde, et pean vaatama, mida keha veel teha laseb. Tänavuse suve mängin haige põlvega ära tänu süstidele, sügisel lähen aga operatsioonile. Lisaks on tekkinud õlavigastus ja säärekrambid. Tahtmist on palju ja ma tõesti naudin sel aastal mängimist rohkem kui varem, aga keha on andnud signaale. Meil on Merikesega siiski eesmärk osaleda ühel MK-etapil ja saada seal mäng kirja. See on rannavõrkpallis minu üks suuri unistusi ja otsime hetkel võimalusi, et see ellu viia,” sõnab Neiland.
Eesti rannavolle GP-sari jätkub 30. juunist 2. juulini Tallinna külje all Jõekääru Rannakeskuses toimuva Valeri Maksimovi mälestusturniiriga. Beach44 poolt korraldataval võistlusel pannakse püsti festivali-, spordi- ja lasteala ning lisaks tavaturniirile leiab aset ka LUUV-i KOTC-turniir.
Jälgi Neiland/Erriti tegemisi ka Instagramis.
Valeri Maksimovi mälestusturniiri ürituse leiab Facebookist.
