Sel nädalavahetusel peetakse mullu avatud Jõekääru Rannakeskuses esmakordselt Eesti rannavolle GP-etappi, mis kannab eelmisel aastal meie seast lahkunud Valeri Maksimovi nime.
Valeri oli Hiiumaal sündinud, kuid Tartus üles kasvanud spordiajakirjanik. Tema renomee ajakirjanikuna kujunes silmapaistvaks. Ta töötas pika karjääri jooksul Spordilehes, Rahva Hääles ja Postimehes ning valiti kuuel korral järjest (1993 – 98) Eesti parimaks spordiajakirjanikuks. Teda peeti Eesti ajakirjanduses tõeliseks tipuks, kes valdas hästi nii reportaažide, uurivate artiklite kui ka kolumnide kirjutamist.
Ent Valeri oli ka suur võrkpallientusiast. Ta oli lummatud ala sügavusest ja mitmekülgsusest. Olles ise noorena palju võrkpalli mänginud, pidas ta eriti lugu tarkadest mängijatest. Ja vist see teda võrkpalli juures kütkestaski, et hea mängulugemise ja kavalate lahendustega on võimalik võrkpallis nii palju ära teha, isegi kui teisel pool võrku on vastased suuremad ja võimsamad. Seda, kui palju Valeri võrkpalli armastas, näitab seegi, et oma elu viimasel kümnendil, võideldes juba tõsiselt Parkinsoni tõvega, kirjutas Valeri ikka ja jälle võrkpalliliidu kodulehele huvitavaid nuppe oma meelisalast.
Valeri jälg Eesti rannavolles on suur. Tema eestvedamisel hakati Eestis korraldama 1986. aastal esimesi kaks kahe vastu rannavolleturniire, lisaks õnnestus mitmel Eesti paaril minna just tänu tema pühendunud organiseerimisele teisele poole ookeani esimestele suurvõistlustele Nõukogude Liitu esindama.
Ka GP-etappi korraldava Beach44 vollepere sünnil mängib Valeri kaudselt rolli, sest tema innustuseta poleks siinkirjutaja ilmselt nõnda tõsiselt võrkpallilainele sattunud. Beach44 loodabki, et antud turniir aitab Eestis tugevdada rannavollekultuuri, kus meie lemmikalale palju andnud inimesi peetakse meeles ka siis, kui neid enam meie seas pole.
Valeri Maksimov (2.10.1949 – 30.3.2022)
