Siiras Andrei Ojamets: pagan, ma arvan, et Tartu on klubi, kus iga treener tahaks töötada

Andrei Ojamets pärast viimast finaalmängu ajakirjanikele intervjuud andmas. | Foto: Karl Rinaldo

Pärnakas Andrei Ojamets nägi väga lähedalt, kuidas tema kodulinn täismaja ees nelja-aastase pausi järel Eesti meistriks krooniti. Suurt rõõmu ei saanud 55-aastane Ojamets aga pärnakate võidu üle tunda, sest tema juhtis tänavu finaali teise osapoole Tartu Bigbanki vägesid.

Ojametsa sõnul vääris Avo Keele juhendatav Pärnu tänavu meistritiitlit täielikult.

“Kahes esimeses mängus esinesime me väga ebakindlalt, aga kolmas ja neljas kohtumine olid juba mängu moodi. Sedasi kaotades võib vähemalt sirge seljaga saalist ära minna. Me ei kinkinud Pärnule seda kulda, nad pidid kõvasti pingutama. Selge see, et me tahtsime võita, aga tuleb välja, et nemad tahtsid rohkem,” ütles Ojamets paar minutit pärast autasustamist.

“Meenutaksin siinkohal üht kuulsat väljendit,” sõnas Ojamets ja jätkas naerulsui: “Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht peal ja Vestmann all. Eelmise aasta Eesti meistrivõistluste poolfinaalis võitsime meie Pärnut “kuivalt”, tänavuses karika poolfinaalis võitsid aga nemad meid. Credit24 Meistriliiga poolfinaalis olime omakorda meie selgelt paremad ja nüüd Eesti meistrivõistluste finaalis said nemad kindla võidu. Sport on juba kord selline. Ühest küljest on selge, et me ihkasime enamat, teisalt näitab see, et kõik karikad läksid erinevatele klubidele, Eesti võrkpalli hetkeseisu ja sisemist konkurentsi, mis on väga tähtis.”

Siinkirjutaja märkas finaalseeria viimase mängu eel ja järel, et Ojamets polnud ülemäära pinges, vaid proovis rõõmsa olekuga kogu protsessile läheneda. Küsisin seepeale, kas Ojamets on lõpuks saanud nii kogenud treeneriks, et suudab endale sisendada “tulgu, mis tuleb, elu läheb edasi”?

“Ega ta päris nii ole. Ma pole imemees MacGyver,” muigas Ojamets ja andis mõista, et sisemiselt tegid kaotused ikkagi haiget. “Tegin endale täna (eile – toim.) lihtsalt selgeks, et üleliia polnud mehi mõtet pressida. Leppisime riietusruumis kokku, et unustame kõik oma mured, tulevikumõtted ja muud asjad ning läheme väljakule lihtsalt endast parimat andma. Nagu varemgi ütlesin, meil jäi natuke puudu sellisest liidrist, kes meeskonda käivitaks. Martti Keel on täpselt taoline mängija teisel pool võrku, kes näitab oma eeskujuga, kuidas tuleb iga palli eest võidelda. See, kui üks meeskond suudab järjepidevalt raskeid palle kaitses üles tuua, närib vastast.”

Ojamets tüüris Tartu meeskonna tänavu nelja-aastase pausi järel Credit24 Meistriliiga ehk Eesti-Läti ühisliiga võitjaks. 2015. aastal, kui Ojamets samuti Tartu juhendajana Balti liiga tiitli teenis, otsustas klubi kevadel temaga koostöö lõpetada ja palkas uueks lootsiks senise abitreeneri Oliver Lüütsepa. Täna pole klubi uue hooaja treeneri osas otsust veel langetanud.

“See küsimus (kas Ojamets jätkab Tartu peatreenerina – toim.) on klubi juhtkonnale. Sa võid ju mõnikord tiitleid võita ja järgmisel hooajal ikkagi tööta jääda. Tean seda omast kogemusest,” naeris Ojamets nelja aasta tagustele sündmustele viidates. “Ent tegelikult on mul Tartuga väga head kogemused ja mälestused. See klubi on väga hästi üles ehitatud. Pealegi pole sellist spordikompleksi mitte kusagil mujal Eestis. See on koht, kus, pagan, ma arvan, et iga treener võiks tahta töötada,” vastas Ojamets.

Andrei Ojamets hetk pärast viimase finaalmängu lõppu Pärnu peatreenerit Avo Keelt embamas. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee
polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar