fbpx
Close

Eesti parima noorteduo edu taga on tugevad juured, meeletu fanatism ja otsekohesed vestlused

Karl Rinaldo
Lisandra Tatrik, Liisa Soomets ja Mirjam Kask pärast edukat turniiri. | Foto: Karl Rinaldo/Võrkpall24

Kuni 14-aastaste tütarlaste seas on kerkinud Eesti parimaks vollepaariks Jürist pärit Lisandra Tatrik ja Kiilis elav Mirjam Kask, kes naudivad sporditegemist täiel rinnal ja unistavad profisportlase ametist.

“Väga-väga õnnelikud oleme!” rõõmustasid 13-aastased Lisandra ja Mirjam Tallinna kesklinnas Metro Capital Arenal laupäeva õhtupoolikul, kui olid Eesti noorte karikasarja etapil oma finaalivastastest Freia Liisa Palgist ja Roosi Brigita Toomist vaid veerandtunnise mängu järel kindlalt jagu saanud. Kaheksatunnise võistluspäeva kulminatsioonina saabunud triumf oli Lisandra ja Mirjami teine üle-eestilistel võistlustel.

Duo edu pole üllatav, sest neiude huvi rannavolle vastu on sedavõrd suur, et kui treening saab läbi, siis minnakse tihti üksteise juurde edasi mängima. Et tüdrukute võrkpalliarmastusele kaasa aidata, palus Lisandra, Mirjami ja veel kahe Tallinna külje alt pärit tüdruku Anni ja Liisa Põldma saalitreener Margot Saharov kvartetile suveks appi Eesti hetke parima rannavõrkpalluri Liisa Soometsa, kes neiudele spetsiifilisi tehnikatrenne käib andmas.

Treener Liisa Soomets juhendamas timeout’i ajal oma hoolealuseid. | Foto: Karl Rinaldo/Võrkpall24

“Liisa meeldib meile väga! Ta teeb meile just rannatrenne ehk õpetab, millised nipid rannavõrkpallis kasuks tulevad. Näiteks igasuguseid “koksamisi” õpime. Liisa treeneriks tulemine on andnud motivatsiooni palju juurde,” ütleb Lisandra, kelle sujuv vastuvõtu-, ülaltsöödu- ja rünnakutehnika pärinevad justkui võrkpalliõpikust.

Ent mis neiudele nende endi hinnangul äsjasel etapil nii kindla võidu tõi? “Üks asi on treening, aga teine asi see, et meil oli enne turniiri omavahel tõsine jutuajamine, kus rääkisime selgeks, mis meid üksteise juures häiris. Kui tahame hästi mängida, peame omavahel hästi läbi saama,” sõnab Mirjam, kelle tugevusteks on pikkus ja rünnak.

Mirjamil ja Lisandral on tugev sporditaust. Kui Mirjami isa tegeles kergejõustikuga, ema korvpalliga ja vend võrkpalliga, siis Lisandra isa on Eesti võrkpallikoondise endine libero, tänane Kiili võrkpalli vedaja Raigo Tatrik.

“Olen tänu isale olnud kogu elu võistlustel kaasas ja näinud seda kõike kõrvalt. Nii tuli ka võrkpallipisik, mis üha kasvab. Eelmisel aastal, kui meid Liisa veel ei juhendanud, oli Raigo päris palju rannavollehooajal abiks. Nüüd teeme tema käe all trenni vähem, aga eks ta ikka aitab. Näiteks enne mängu soovitab, kumma vastase peale servida. Kodus me tegelikult nii palju võrkpallist ei räägi, kuigi siis arutame ikka, kui mul on mõni mäng või telekast võrkpalli vaatame,” räägib Lisandra, kelle mänguoskus ja sihikindlus annavad lootust, et huvi säilimise ja kasvu lisandumise korral on Eesti naiste võrkpallil juba peagi üks tipptasemel tegija juures.

“Olen ka isast vanu mänguvideoid näinud, aga seal oli kvaliteet nii kehv, et väga palju aru ei saanud,” muigab Lisandra, kelle sõnul on ta sarnaselt isale eelkõige tugev just kaitsemängijana.

Mirjami lemmikvõrkpallur on Robert Täht, Lisandra, kes jälgib võrkpalli eriti palju, ei soovi aga konkreetselt kedagi välja tuua. “Kogu meie meeste ja naiste koondis on tublid. Mulle meeldivad nad kõik,” ütleb ta kaalutletult.

Ent kui tõsiselt tahaksid Lisandra ja Mirjam tulevikus võrkpalliga tegeleda? “Mina tahaksin heal tasemel mängida, näiteks välismaal,” ütleb Lisandra. Mirjam sekundeerib: “Mina samuti.”

Seda, kas tulevikus võiks neiud keskenduda saali- või rannavõrkpallile, ei oska kumbki täna veel öelda. “Eks aeg näitab,” ütlevad heatujulised Rae Spordiklubi tüdrukud oma elu esimese intervjuu lõpetuseks.

Foto: Karl Rinaldo/Võrkpall24
scroll to top