fbpx
Close

INTERVJUU | Agnese Caica: aastatega on muutunud Artisest eemal elamine üha raskemaks

Karl Rinaldo
Agnese Caica õpetajate turniiri finaalis Jaunmarupe kooli mängiva treenerina aktsioonis. | Foto: Karl Rinaldo

Läti saalikoondise pikaaegne liige, rannavõrkpallurina MK-sarja viie tärni etappidelgi osalenud Agnese Caica on täna suurest võrkpallist taandunud ja töötab Riia lähedal Babitese koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Just tänu tööle sattus Caica eelmisel nädalal Tartusse – linna, millega seob teda palju ilusaid mälestusi.

31-aastane Caica osales Babitese naaberkooli Jaunmarupe ridades Tartus toimunud kooliõpetajate võrkpalliturniiril ning teenis 36 segavõistkonna konkurentsis esikoha. Turniiri finaalis alistati Tartu Ülikooli spordihoones paarikümne kaasvõistleja silme all selliste meeste nagu Karl Jaani ja Priit Luige vastupanust hoolimata Nõo kooli esindus 2:0 (21:15, 21:16). Kui teistes võistkondades olid naised “spetsialiseerunud” kaitsele ja tõstmisele, siis Jaunmarupes lasus Caica õlul ka tuntav rünnakukoormus.

Võrkpall24 pöördus pärast finaali Jaunmarupe mängiva treeneri poole intervjuusooviga, mille lätlanna võttis laia naeratuse saatel vastu. Ja rõõmus polnud ta üksnes äsjase võidu tõttu. Selline lihtsalt ongi Caica olemus, nagu mäletavad kunagised võistkonnakaaslased Tartu-perioodist. Aga nüüd kõigest lähemalt.

Agnese, lähen oma esimeses küsimuses kohe väga ebaviisakalt sinust mööda ning uurin hoopis sinu abikaasa ja kahe poja isa kohta. Kas varasemalt nii Tartus kui ka Rakveres mänginud ja praegu teist aastat Saaremaa klubis mängivat Artist võib nimetada juba pooleldi eestlaseks?

(Naerab.) Tegelikult jah, sest ta on ju suure osa oma karjäärist mänginud Eestis. Ja ta räägib hästi eesti keelt!

Tõsiselt?

Jaa! Läksime hiljuti Eestis koos poodi, kui ta äkitselt eesti keeles midagi müüjaga rääkima hakkas. Ma olin üllatunud, et ta sedasi eesti keelt räägib! Aga ta tõesti oskab mingeid põhiasju rääkida.

Ka sina oled tegelikult ju Eestis ühe aasta mänginud. Olid Tartu naiskonnas hooajal 2013/14, kui Artis mängis veel Bigbanki meeskonnas ja naiskonda juhendas Andres Toode.

Jah, aga kõigil ülejäänud aastatel olen elanud ikkagi Lätis ja käinud Artisel lihtsalt külas teatud aja tagant. Töötan ka praegu Lätis. Aga Tartu-hooaja ja naiskonna mängijatega on mul väga soojad mälestused.

Agnese Caica (paremal) Tartu naiskonna ridades. | Foto: volley.ee

Oled seega peaaegu tagasi kodus?

Olin ausalt öeldes väga elevil, kui sain teada, et õpetajate turniir toimub seekord Tartus. Mulle meeldib Tartu linn väga-väga. See on nii ilus. Muide, nägin siin nüüd ka oma endisi naiskonnakaaslasi. Nad on väga toredad! Tartu on minu südames tähtsal kohal.

Kui raske on tegelikult elada n-ö visiitabielu?

Ausalt öeldes muutub see iga aastaga üha raskemaks. Ma ei teagi, miks see nii on. Võib-olla on asi vanemaks saamises. Tahaksime üha rohkem aega koos veeta, kuid ei saa seda teha. Ka Artis on öelnud, et tal on keeruline.  Üritan võimalikult tihti tal külas käia, kuid Saaremaa… See on nii kaugel. Aga ma ei hooli sellest, käin tal ikkagi külas.

Kas sa vaatad kõiki Saaremaa mänge arvuti vahendusel?

Jaa, Postimees.ee on see koht, kus tuleb mängude ajal olla. Ja pärast mänge arutame reeglina Artisega läbi, mis oli mängus head ja halba, sest ka mina olen koondises mänginud ja tean võrkpallist vähemalt enda arust nii mõndagi (Naerab.).

Saaremaa sidemängijad Reto Giger ja Artis Caics. | Foto: Võrkpall24.ee

Kui raske on Artise jaoks see, et ta on Reto Gigeri järel teine sidemängija?

Tegelikult ütles ta eelmisel hooajal, kui Saaremaal Lukasz Makowskiga mänguaega jagas, et ta on hea meelega teine sidemängija, kes alustab pingilt ja sekkub vajadusel. Aga tänavu, mil ta on ise teine sidemängija, ütleb ta, et tahaks ikkagi mängida. Ma arvan, et ta on väga hea sidemängija, aga kui ta väga palju mänguaega ei saa, siis kajastub see ka tema esitustes. Mängutunnetus pole enam nii hea.

Tegelesid oma karjääri viimastel aastatel tõsisemalt rannavõrkpalliga. Miks sa mängimise lõpetada otsustasid?

Jah, kaks aastat tagasi tegelesin veel tõsiselt rannavollega. Aga me ei suutnud koos paarilisega (Marta Ozolina) mängida päris sel tasemel, mida lootsime. Tegime kõvasti trenni ja sõitsime MK-sarja tõttu ümber maailma ringi – see oli nagu töö. Aga selle kõrvalt ei jõudnud kodumaal tavatööd teha. Ja kui Artisel tekkisid mõne aasta eest tõsised seljaprobleemid, siis otsustasime, et mina jään koju ja hakkan tööle, tema aga üritab veel võrkpallurina jätkata, kuna armastab seda ala nii kõvasti.

Agnese Caica ja Marta Ozolina lõid kaasa kõige tugevamatel MK-etappidel, ent loodetud läbimurre tippseltskonda jäi saavutamata. | Foto: erakogu

Millega sa täna tegeled?

Olen koolis tööl kehalise kasvatuse õpetajana. See on Lätis päris hea töö.

Kas palgad on Läti kooliõpetajatel siis piisavalt head?

Alati võiks rohkem teenida, aga see on riigitöö ja ma saan vähemalt kindel olla, et palk jõuab alati õigel päeval mu pangakontole. Olen selle tööga rahul.

Ja lõpetuseks, millise sõnumi saadaksid oma kunagistele naiskonnakaaslastele Tartu-päevilt?

Oh, tüdrukud, armastage seda mängu, mida mängite, ja olge elus õnnelikud!

Tartu naiskond hooajal 2013/14. Agnese Caica paistab ühispildil välja eriti suure numbri poolest. | Foto: klubi koduleht

scroll to top