INTERVJUU | Rakvere noor kangelane: tänavune hooaeg on olnud kõige raskem

Karl Maidle (paremal) Eesti liiga silmapaistvamate tegevmängijate hulka kuuluvate Siim Ennemuisti ja Andris Õunpuuga. Foto on tehtud mullu. | Foto: Rakvere VK

Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseeria otsustavas mängus Tallinna Selveri ja Rakvere vahel kerkis üllatuslikult rambivalgusse keskmise spordisõbra jaoks täiesti tundmatu nimi – Karl Maidle. Kes ta on ja kust ta tuli, seda asus uurima Võrkpall24.ee.

Pärnumaalt Tihemetsast pärit Maidle sekkus viimases kohtumises väljakule vahetusest, kui saabus kindlas kaotusseisus asendama Rakvere eeldatavat rünnakuliidrit, päev varem meeskonna võidule vedanud Taavi Nõmmistut. 21-aastane Maidle tuli, nägi ja võitis, kogudes oma meeskonna parimana lõpuks 20 punkti (+13). Viiendas geimis tõi ta enim ehk 5 punkti, otsustavateks said seejuures just tema kaks serviässa.

Maidle, kes on tegelikult varemgi üksikutes mängudes vahetusmängijana platsile tulles oma meeskonna võidule aidanud (viimati Balti liiga veerandfinaali avamängus Riia vastu), tunnistas, et tänavune hooaeg on olnud nii tema enda kui kogu klubi jaoks kolmest viimasest aastast keerulisim, mistõttu eilne võit ja edasipääs mõjusid eriti magusalt.

Karl, tuleme esmalt eilse õhtu juurde. Kuivõrd eriline kindlast kaotusseisust ootamatu edasipääsuni jõudmine sinu jaoks oli?

Eelmise aasta veerandfinaalis saadud kaotus Selverile oli mul veel eredalt meeles. Ma ei tahtnud, et see korduks, kuigi ega palju puudu ei jäänud. Olime ju 0:2 maas ja kolmandas geimis 6:11 taga. Saime seejärel oma mängumootori õnneks käima. Meil polnud midagi enam kaotada. Hakkasime täiega mängima. Kõik algas servi vastuvõtu paranemisega, lisaks suutsime omavigade arvu mitmekordselt vähendada. Tegime äkitselt Selveril elu keeruliseks.

Milline oli meeskonna meeleolu pärast mängu riietusruumis?

Kõigi meeleolu oli ülev. Võidust tunti täiel rinnal rõõmu. (Muigab.) Kapten Ronald (Järv) oli ehk kõige valjuhäälsem.

Ütle ausalt, kas sa uskusid, et suudate nii suurest kaotusseisust teist päeva järjest välja tulla?

Usk ei kadunud ära, lihtsalt selg oli vastu seina. Mõtlesime, et kui õnnestub, siis õnnestub.

Kuivõrd tähtsale kohale taolise stsenaariumiga edasipääs sinu isiklikus karjääris paigutub?

Üle-eelmise aasta Balti liiga võit on ikkagi esikohal. Eilne võit liigitub emotsionaalses plaanis samale tasemele eelmise aasta Tartu alistamisega Balti liiga veerandfinaalis.

Keda sa eilses mängus oma meeskonnakaaslastest esile tõstaksid?

Kindlasti libero Alari Saart, kes tõi kaitses väga palju raskeid palle üles. Kiitus talle. Ka Markus Uuskari sai üldjoontes oma asjadega väga kenasti hakkama. Viimases geimis ei löödud talle enam ühtegi ässa. Ja Ronni (Ronald Järv) ees tuleb teha kummardus, ta jagas mängu kenasti laiali. Aga kokkuvõttes olid kõik tublid. See on ju võistkonnamäng. Kui keegi oleks ära kukkunud, olnuks ka raske edasi pääseda.

Kuivõrd oluline oli see, et kaks teie kogenumat ründajat ehk Andris Õunpuu ja Tanel Uusküla jäid vigastuse tõttu sisuliselt seeriast kõrvale?

Nende puudumine andis meile ehk isegi omamoodi motivatsiooni juurde. Teadsime, et peame võidu võtma nendega, kes olemas on.

Tuleme nüüd sinu enda juurde. Kust sa pärit oled ja kuidas võrkpalli juurde jõudsid?

Olen üles kasvanud Pärnumaal Tihemetsas. Mu perekond elab siiani seal. Ma olen alati olnud lihtsalt üks suur spordihing. Tegelesin noorena kõikide aladega – nii jalgpalli, korvpalli kui ka näiteks sulgpalliga. Aga mingil hetkel jäi võrkpall peale. Võrkpalli mängivaid sugulasi mul otseselt pole.

Millal sa tõsisemalt võrkpalliga tegelema hakkasid?

Alles kümnendas klassis, kui hakkasin käima koos Mihkel Nuudaga Kilingi-Nõmmelt Pärnus Toomas Jasmini treeningutel (Nuut on TalTechi diagonaalründaja ja tänavuse põhiturniiri suurim punktikütt – toim.). Kuni gümnaasiumi lõpuni treenisingi Pärnus, sealt edasi sain Rakverest lepingu.

Kuidas sa Rakverre jõudsid?

Toomas pakkus mind Rakvere toonasele peatreenerile Urmas Talile. Urmas ütles, et eks sa tule ja proovi. Nii ma tulingi pärast gümnaasiumi lõppu Tallinna õppima ja Rakverega treenima (Rakvere treenib pealinnas – toim.). Nüüd läheb kolmas hooaeg.

Kes sulle kolmest treenerist – Jasmin, Tali ja Andres Toode – enim on andnud?

Ma arvan, et Jasmin. Tänu temale sain n-ö põhja alla.

Tema pühendumuseta poleks sinust ilmselt võrkpallurit saanud?

Jah, ilmselt mitte. Tema treeningud olid tõesti head, põhirõhk oli just kaitsel. Ka Tali käe all õppisin palju. Enne Rakverre siirdumist polnud ma jõutrenni sisuliselt teinud. Jõusaali-treeningutega paranes füüsis – hakkasin kõrgemale hüppama.

Mida sa hetkel õpid?

Õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis transporti ja logistikat.

Oled seega Rakvere mängiva abitreeneri Andris Õunpuu tulevane ametivend!

(Muigab.) Nii on, jah.

Aga tööl sa ei käi?

Ei käi.

Aus küsimus: kuidas Rakvere varumees tööl käimata ära elab?

Peab kuidagi hakkama saama. Rakvere nii palju ikkagi maksab, et saan elamis- ja söömiskulud kaetud. Midagi jääb kätte ka.

Tänavune hooaeg on vist kogu meeskonnale eriti keeruline olnud, kuna korralikust komplekteeritavusest hoolimata mängis Rakvere kuni veerandfinaalseeriani alla oodatud taseme?

Jaa, see hooaeg ongi olnud kõige raskem. Ka ma ise mängisin kuni Eesti-Läti liiga play-off’ini väga nutuselt. Õnneks leidsin nüüd uue hingamise ja mäng on hakanud sujuma. Loodan ka poolfinaalis Tartu vastu väljakule pääseda.

Milline mängija oled sa võrreldes Rakvere põhidiagonaali Taavi Nõmmistuga?

Taavi on oluliselt võimsam kui mina. Ta on pikem ja lööb hoopis kõrgemalt. Mina mängin pigem kiiruse pealt. Ka blokis on ta oluliselt korrektsem. Mina pean väikese sammuga hüppesse minema, et blokis sarnast kõrgust saavutada, nagu tema kohapealt üles hüpates saavutab. Oleme täiesti erinevad diagonaalid.

Kui kõrgele ja kaugele jõudmist pead sa võrkpallurina reaalseks?

Ega mul diagonaalründajana suuri väljavaateid ole, kuna olen 190-sentimeetrise kasvuga suhteliselt lühike mängija. Välismaal on sellise pikkusega keeruline hakkama saada. Seega Eesti liiga tipp võikski olla minu eesmärk.

Ent oled sa mõelnud nurgaründajaks ümber orienteerumist?

Urmasega proovisime Rakvere esimesel aastal nurgaründaja positsiooni, aga siis oli meil neli meest sel kohal olemas. Olen mõelnud ka nüüd, et võiks nurgameheks ümber õppida, nii oleks võimalik ehk kaugemale jõuda. Trenni tehes saaks servi vastuvõtu korda küll.

Kas õpingute tõttu plaanid sa mängimist jätkata uuel hooajal Tallinnas?*

Kui tuleb mingi pakkumine, siis ilmselt jah. Elan päev korraga. Ega me ei tea ju ka seda, kas Rakvere jätkab tegutsemist. Igal aastal on klubil küsimus õhus – kas jätkata või mitte.

Lõpetuseks, mis peab juhtuma, et Rakverel tekiks kolme võiduni peetavas seerias võimalus Tartu Bigbanki üllatada?

Sellises pikas seerias on neid tõesti päris keeruline võita. Ma arvan, et me peame lihtsalt oma emotsiooniga peale minema. Kui õnnestub, siis õnnestub. See saab olema raske ülesanne. Peamine on servi vastuvõtt korras hoida ja ise kiiret võrkpalli mängida, et nurgast saaks rünnata ühese bloki vastu. Kui meie vastuvõtt jääb kehvaks, siis saab Tartu vastu väga raske olema.

*Rakvere treenib igapäevaselt Tallinnas, vaid mängudel käiakse Lääne-Virumaal.

medpoint.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar