Tartu Bigbanki uuest nurgaründajast Jan Heleniusest saab homme Daugavpilsi vastu väljakule joostes esimene soomlane viimase kümne aasta jooksul, kes siinses liigas mänginud.
22-aastane Soome koondislane, kes toodi meeskonda vigastatud Stefan Kaibaldi kohale, kinnitas lühiintervjuus Võrkpall24.ee’le, et ootab uut algust suure huviga.
Jan, esmalt, oled Eestis olnud tänaseks kaks päeva. Kas mõni eestikeelne sõna on juba külge jäänud?
(Muigab.) Ma oskan tänada – “aitäh”. Samuti tean, et võrkpall on “võrkpall”.
Viimati mängis mõnes Eesti klubis soomlastest Toni Kankaanpää 11 aasta eest. See pole ka väga üllatav, sest Soome liigat peetakse tugevamaks kui Eesti oma. Miks otsustasid sina Tartuga liituda?
Lootsin juba suvel leida välismaalt klubi, sest olin neli eelmist hooaega mänginud Soome kõrgliigas. Tundsin, et vajan keskkonna vahetust. Kirjutasime seetõttu Raisio Loimuga koostööd sõlmides lepingusse sisse ka punkti, mis lubas mul igal hetkel välismaale siirduda. Nüüd see hetk tekkiski.
Mida sa siinsest võrkpalliliigast varem olid kuulnud?
Ausalt öeldes polnud ma suurt midagi kuulnud. Minu jaoks oli uus asi isegi Balti liiga. Ma ei teadnud, et selline liiga olemas on. Aga Soome liigas mängiva temporündaja Henrik Porkkale kaudu olin natuke Eesti võrkpallist siiski teadlik. Tema ema on eestlane.
Oled viimastel aastatel kuulunud ka Soome koondisse. Kuivõrd tähtis rahvusmeeskonna esindamine sinu jaoks on olnud?
Väga tähtis. Jäin tänavu MM-koondisest kahjuks esimesena välja, kuid sain enne seda, suvel, mängida sõpruskohtumisi Eesti vastu. Kaotasime kõik kolm mängu, sest Eesti on kerkinud tõesti väga heale tasemele. Teil on suurepärased mängijad eesotsas Robert Tähega. Täht tegi meie vastu väga head mängud, kuigi olime tema tugevustest teadlikud ja püüdsime teda peatada.
Kas Eesti võrkpallikoondise tase võis natukene mõjutada ka sinu Tartuga liitumist?
Muidugi aitas see kaasa. Aga mul polnud tegelikult kahtlusi siinse liiga taseme osas. Eestis on võrkpall olnud ju alati tähtis mäng. Eks koondise edu on aidanud teil ilmselt ka võrkpallibuumi kasvatada.
Millised on sinu tugevused võrkpallurina?
Mind on alati peetud hea servi vastuvõtuga mängijaks. See ongi minu peamine roll. Samas arvan, et olen ka rünnakul mitmekülgne.
Ent nõrkused?
(Muigab.) Võiksin olla kümme sentimeetrit pikem (Heleniusel on kasvu vaid 183 sentimeetrit – toim.). Serv on üks selliseid elemente, mille kallal olen just tänavu palju vaeva näinud.
Millised on su eesmärgid Tartus?
Kõige tähtsam on muidugi nii Eesti-Läti liiga kui ka Eesti meistrivõistlused võita. Ja isiklikus plaanis tahaksin aidata võistkonda nii palju kui võimalik. Esimese kokkupuute põhjal tundub, et Tartul on mõnus punt koos.
Lõpetuseks, kui kõrgele võiksid sa võrkpallurina jõuda?
Minu peamine eesmärk on iga päevaga edasi areneda ja küllap siis ka selgub, kui kõrgele võin jõuda. Kindlasti tahaksin Soome koondisse regulaarselt pääseda ja Euroopas aastaid mängida.
