fbpx
Close

Martti Keele “Unelmate meeskond” | Aganits peab kiiresti treeneripabereid tegema hakkama, valikus ka ülekaaluline mees

Karl Rinaldo
Martti Keel. | Foto: volley.ee

Võrkpall24 andis Pärnu Võrkpalliklubi sidemängijale Martti Keelele võimaluse omal nahal proovida, milline on meeskonna mänedžeri Reio Tilga igapäevatöö. Selleks tuli tal kokku panna “Unelmate meeskond”. Tõsi, erinevalt Tilgast sai Keel kasutamiseks lõpmatu eelarve, mistõttu tuli ka lõpptulemus ilmselt grammi võrra parem kui tänavune Pärnu võistkond.

26-aastase Pärnu klubi kapteni meeskond sai küllalt rahvusvaheline, ent mõistagi mahtusid valikusse ka mitmed kodumaa paremad pojad.

Martti Keele “Unelmate meeskond”: 

Treener: “Alustan meeskonna komplekteerimist peatreenerist. (Muigab.) Lugesin kuskilt (ilmselgelt siit), et Andri Aganits pidi üks kõva treener olema. Ma arvan, et selline mees lükkaks oma enesekindlusega kogu meeskonna käima. Lasen tal siis neid vägevaid mängijaid juhendada. On väga oluline, et ta asetustega võssa ei paneks – see on ta ainus ülesanne.”

Libero: “Mängijatest alustaksin ühe kõva mehega. See on legendaarne Brasiilia libero Sergio Santos. Mäletan hästi 2004. aasta olümpiafinaali. Siis tundus, et ta on üks läbi aegade parimaid. Mulle on ta just meelde jäänud aastate eest, kuigi mänginud on ta kogu minu teadliku elu.” (42-aastane Sergio ja mängib siiani Brasiilia liigas!)

Temporündaja: “Kuna Andri on treener ja ise mängida ei saa, siis valin ühe teise Eesti poisi – Timo Tammemaa. Mulle need hea käega mehed on alati meeldinud. Timol on peaaegu sama kõva käsi nagu minul ja sobib seega meeskonda hästi. Oleme temaga koos mänginud pikka aega, kokku viis aastat.”

Temporündaja: “Serblane Srecko Lisinac. Ma arvan, et ta on üks võimsamaid temporündajaid, keda telekast olen vaadanud. Kõrgus, blokk ja puhas võim – see ongi see, mis tempomehest tempomehe teeb!”

Sidemängija: “Argentiina koondise mees Luciano De Cecco. Ta on väga-väga hea sööduga mängija. Välja näeb vahepeal selline paksuke nagu mina, aga ei ole hullu. Olen ka ise tema vastu mänginud. See oli 2012. aastal, kui kaotasime Tallinna Selveriga Piacenzale kahel korral. Ega sealt midagi muud polegi eriti mäletada kui seda, et raske oli sellise mehe ja sellise meeskonna vastu. Piacanza ei kaotanud tol hooajal eurosarjas vist ühtegi mängu.”

Diagonaalründaja: “Endine Itaalia koondise põhimees Andrea Sartoretti. Ta oli väga naljaka serviga mees. Noorena sai trennis tema servidele eelnenud sammude kombinatsiooni ikka päris palju järele tehtud. Ütleme nii, et leiaks kindlasti paremaid mehi sellele kohale, aga ta oli meeldejääv kuju. Hästi eriline. Ja tegelikult ka üldse mitte halb mängija.”

Nurgaründaja: “Läbi aegade üks võimsamaid võrkpallureid ehk kuubakas Wilfredo Leon. Suhteliselt lihtne valik. Kui tema läheb servima, siis saab võistkond reeglina 3-4 punkti järjest. Ja kui meeskonnal on parasjagu väga punkte vaja, siis sa tead, kuhu tõsted lähevad – tema peale.”

Nurgaründaja: “Kuna Leon on väga ründav mängija, siis tema kõrvale valiks mõne hea vastuvõtja. Et ikka Timo saaks keskelt ka vahepeal rünnata. (Mõtleb pikalt.) Võtan oma meeskonnakaaslase Taavet Leppiku. Äkki viskab veel pikkust ka juurde. Kui ta kaks meetrit täis saaks, oleks tegu veel parema mängijaga. Mängin Taavetiga kolmandat hooaega koos. Taavet on paremaks läinud kindlasti. Eelmisel hooajal paistis ta silma stabiilselt hea serviga. Vastuvõtt on kogu aeg tipp-topp olnud. Trennide põhjal võin öelda, et ta on ka rünnakulahenduste poolest paremaks läinud.”

scroll to top