“Unelmate meeskonna” rubriik saab sel nädalal oma 12. mänedžeri, kui klubi asub koostama endine Tartu Bigbanki ja nüüdne Akaa Volley peatreener Oliver Lüütsepp.
Treenerile omaselt teeb 32-aastane võrulane kohe alustuseks ühe kavala taktikalise lükke ja muudab “Unelmate meeskonna” komplekteerimise reeglit. Õigemini, mis reeglitest saab siin üldse juttu olla, kui ühtegi reeglit meie rubriigil tegelikult ju polegi.
“Omajagu “Unelmate meeskondi” on juba koostatud ning palju maailma ja Eesti paremaid välja valitud,” selgitab Lüütsepp. “Teen oma võistkonna juba valitud meestest, aga selle erandiga, et võtan kõigilt eelnevatelt mänedžeridelt ühe mängija. See on juba Eesti liigast teada-tuntud tarkus, et teistest meeskondadest hea mängija ülemeelitamisel on lisaboonus – niimoodi saad ka vastast nõrgemaks muuta. Võrkpall24 “Unelmate Liiga” üleminekuteaken läks just lahti ja mina torman turule.”
Sidemängija: “Mängujuhi võtan Lincoln Williamsi tiimist. Benjamin Toniutti on parimas eas mängumees, kes viimastel aastatel edukalt juhtinud nii Prantsuse koondist kui Kedzierzyn Kozle ZAKSA-t. Tema kasv on küll miinus blokis, aga vähemalt teame ette, kust kaudu vastane soovib rünnatada. Kui eelmistel aastatel töötasin Ronald Järvega, uurisin väga palju, kuidas Toniutti tegutseb blokis ja kuidas võistkond mängib blokk-kaitset nende olukordade puhul. Lõppude lõpuks on sidemängija platsil selleks, et mäng üles ehitada ja nõrkused tuleb vajadusel lihtsalt kompenseerida.”
Libero: “Rait Rikberg oleks variant, aga ma ei võta ära vanameistrilt võimalust olla sidemängija oma saunameeste pundis. Seega valin Hindrek Pulga võistkonnast soomlase Lauri Kermineni. Nägin seda meest esmakordselt juunioride eest mängimas, kui ta oli 15-16aastane. See touch, pallitunnetus ja mängulugemine olid juba siis erakordsed. Tean, et Soome meeste koondises suruti ta mingi hetk raamidesse (anti ette konkreetsed kaitsepositsioonid), kuid teatud aja järel sellest loobuti, sest Kerminen mängib parima välja oma instinkte ja vaistu kasutades.”
Diagonaalründaja: “Maailmas on väga palju häid diagonaale, kes suudavad hea vastuvõtuosakonna ja suurepärase sidemängija toel teha imelisi ja suureskoorilisi mänge. Üks selline, pikaaegne Perugia liider Aleksandar Atanasijevic, tuleb Siim Põlluääre tiimist.”
Nurgaründaja: “Wilfredo Leoni saaks võtta pooltest “Unelmate meeskondadest”, aga näppan ta ära Martti Keelelt. Maailma parim oma ampluaas on lihtsalt maailma parim valik. Tegelikult on tore, et Leon vahetas ka päriselt klubi (kuubakas siirdus pärast nelja Kaasani Zeniidis veedetud aastat Perugiasse – toim.). Nüüd saab teda näha uues keskkonnas ja uues liigas möllamas ning pean tunnistama, et isiklikult jälgin Itaalia liigat tunduvalt rohkem kui Vene tšempionaati.”
Nurgaründaja: “Teine nurgamees oleks sõna otseses mõttes kodumaine staar: Robert Täht tuleb Andri Aganitsa võistkonnast. Maailma tipus oskvad mängida kõik ja võiks valida keda iganes, aga tihtilugu ei tea, millised isiksused nendel mängijatel tegelikult on. Robiga on olnud au koos töötada hea mitu aastat ja ütleks kolm põhilist sõna tema iseloomu kohta: kirg, võitja- ja võitlejamentaliteet, töökus. Sellise mehe võiks palgata kinnisilmi. Eratreener Tim S. Grover nimetab oma raamatus “Järeleandmatu” Michael Jordanit, Kobe Bryantit ja Dwyane Wade-i “platsipuhastajateks”. Need on mehed, kes elavad täielikult mängu sisse, ei lase kõrvalistel teguritel oma keskendumist segada ja kerkivad esile kõige otsustavamatel hetkedel. Robi on teel sinna: natuke kogemusi juurde mentaalse poole pealt ja peagi on ta täielik “platsipuhastaja”.”
Temporündaja: “Üldiselt öeldakse, et tempomehed ei otsusta mängu. Ajalugu on näidanud, et hetkel on maailmas vähemalt üks tempomees, kes seda suudab. Dmitri Musserski tuleb Rikbergi “Unelmate meeskonnast” ja Mehike saab kõrgema saunakompleksi ehitamise raha investeerida uude keskblokeerijasse.”
Temporündaja: “Teine keskblokeerija tuleb Robert Tähe tiimist ja toob võistkonda eesti verd juurde. Andri Aganits on Võistkonnamängija suure algustähega. Ta on valmis ühise eesmärgi nimel tegema kõvasti musta tööd ja ei hakka kindlasti jonnima, kui suurem osa tõsteid läheb teistele superstaaridele. Blokis see-eest möllab kõvasti. Ta on valmis blokeerima ka üle Toniutti, kui kaaslasel peaks abi tarvis olema. Andrist ei saa kunagi “platsipuhastajat”, sest ta on lihtsalt liiga hea inimene, aga see ei tähenda, et ta ei oleks suurepärane võrkpallur.”
“Et kõigilt midagi ära võtta, siis valin ka peatreeneri ja abitreenerid teistest “Unelmate meeskondadest”. Ise ma treeneritoolile ei pürgi. Usun, et elus tuleb erinevaid asju proovida ja seekord siis katsetaks ära just mänedžeriameti,” jätkab Lüütsepp.
Peatreener: “Avo Keele kandidatuur oli tugev, aga teame varasemast, et tema väga heade meeste eesotsas on võitmatu kooslus. Mänguilu huvides, et ka teistel varianti tekiks, valin peatreeneriks hoopis Andris Õunpuu koostatud tiimist Limbaži lätlasest juhendaja Lauris Icelnieksi. Tunnen Laurist isiklikult ja vähesele treenerikogemusele vaatamata on temas seda ainet. Tal on karakterit, iseloomu, töökust ja piisavalt sportlikku nahaalsust ja kavalust.”
Abitreenerid: “Avo Keelelt võtan omakorda ära abitreener Toomas Jasmini. Kogu eelarve kulub niikuinii põhimängijatele ja ülejäänud võistkond tuleb täita noorte meestega. Ma ei tea ühtegi paremat meest neid noori arendama kui Tom. Teine abitreener tuleb Rivo Vesiku juurest ja selleks on legendaarne Argo Meresaar. Olen päriselus Argo karjäärile kaudses mõttes joone alla tõmmanud, kui ta endale abitreeneriks kutsusin – mis see siis teist korda siin fantaasiamängus sama teha pole. Lisaks on abitreenerid piisavalt potentsiaalikad, et kui tekib vajadus peatreener lahti lasta, siis pole vaja uut treenerit kaugelt otsida.”
*Lüütsepp koostas oma “Unelmate meeskonna” enne Raimo Pajusalu, mistõttu viimase võistkonnast pole valikus kedagi.
